E-ITSPEA

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020   Enam realiseerinud visioonipunkt Mina usun, et antud artiklis väljatoodud visioonipunktidest on kõige enam realiseerinud 1. punkt, ehk inimeste parem elu. Selles punktis välja toodud ennustustest on läinud pihta peaaegu, et kõik. IKT on meie elusid teinud tunduvalt lihtsamaks, nagu ka selles punktis ennustati. Näiteks saab Eestis suhteliselt vabalt internetis ringi surfata, ilma, et korrakaitsjad ukse taha tuleksid. Kuigi piraatlus on keelatud ei ole Eestis selle kasutamise tagajärjed nii ranged, kui mõnes teises Euroopa riigis. Kui rääkida teistest Euroopa riikidest, siis näiteks Saksamaal tuleb olla eriti ettevaatlik piraat-tarkvara allalaadimisel. Veel ennustati artiklis, et kõik enim kasutatavad teenused on tänapäeval lihtsad ja mugavad. Usun, et see läks samuti täppi kuna tänapäeval on tehtud paljud enim kasutatavad teenused lihtsamaks, nagu näiteks takso tellimine, toidu koju/tööle tellimine, paki saatmine, e-poed jne. Kõik eelnevalt nimeta

Kuidas sotsiaalmeedia on muutnud meie elusid?   Kahtlemata on sotsiaalmeedia ajastu muutnud meid kui ühiskonda. Enamasti on see olnud positiivne asi. Nüüd saame inimestega üle kogu maailma ühendust võtta vaid mõne nupu vajutusega. Saame suhelda pere ja sõpradega ning olla kursis uudistega. Järgnevalt on välja toodud mõned valdkonnad, kus sotsiaalmeedia on muutnud viisi, kuidas me üksteisega suhtleme. 1. Uudiste kättesaadavus  Me ei pea enam õhtuste uudiste lainele minema, et teada saada, mis meie ümbritsevas maailmas toimub. Nüüd saame jälgida uudiseid otse oma sotsiaalmeedia kanalite kaudu. See on kõige rohkem mõjutanud uuemaid generatsioone, kellest 40% väidavad, et loodavad oma uudiste saamiseks digitaalsetele müügikohtadele. 2. Suhtluse lihtsustamine  Interneti mugavus võimaldab meile kiiret suhtlemist teistega. Sõnumi kirjutamine sõpradele võtab aega vaid mõni sekund. Sõnumi saatmine ning koheselt vastuse saamine on äärmiselt mugav, seetõttu ongi sotsiaalmeedias suhtlemine tänapäe

 1. Arvutihiir Tänapäeval on hiir paljude tänapäeva arvutite jaoks hädavajalik seade, kuid olid ka ajad, mil arvutitel polnud ei hiirt ega ka graafilist kasutajaliidest - andmeid sisestati klaviatuuril käskude tippimise kaudu.  Douglas Engelbart töötas välja hiire aastal 1963. aastal ja see koosnes puidust kestast, trükkplaadist ja kahest metallrattast, mis puutusid kokku pinnaga, mille peal parasjagu hiir kasutati (nt. laud). Kaheksa aastat hiljem, 1972. aastal, arendas Bill English hiire disaini edasi, leiutades tänapäeval tuntud pallihiire ( Ball Mouse ). Pall asendas Douglase hiirel olevaid metallrattaid ning oli võimeline jälgima liikumist igas suunas. Suur edasiminek metallratastelt! Läheb veel 8 aastat enne, kui hiirt hakatakse edasi arendama. Umbes 1980. aastal töötati välja optiline hiir, mis kõrvaldas pallihiirega kaasaskäivad probleemid (palli määrdumine, mõjutades sellega negatiivselt hiire tööd). 1988. aastal anti välja patent Lisa M. Williamsi ja RObert S. Cherry leiutatu

 1. Google Glass Google'it tuntakse kui ühte maailma suurimat tehnoloogia ettevõttet, kuid ka parimatel tuleb ette ebaõnnestumisi. Google Glass on Google'i futuristlikud nutiprillid, mis pidid muutma tehnoloogia maailma. Kahjuks see päris nii ei läinud. Mis läks valesti? Võib-olla oli Google Glass ajast natuke ees või tekitas inimestes privaatsusprobleeme. Mis kõige tähtsam, see oli tavakasutaja jaoks liiga kallis. Google Glass ei pakkunud huvi tava tarbijatele kuna ei selles ei nähtud suurt väärtust. Mida võib sellest õppida? Tehnoloogiline innovatsioon on suurepärane, kui see on tarbijatele kasulik. Lisaks tuleb saavutada võimalikult hea toode võimalikult madala hinnaga, et tarbija hiljem ka selle eest maksta suudaks. (Elice Max, 2018) 2. Cicret Bracelet Cicret Bracelet loojad väitsid aastal 2014, et on töös seade, mis kuvab teie käevarrele nutitelefoni pildi kasutades selleks projektorit. Seade sai üsna ruttu maailma kuulsaks ning paljud uudisteportaalid kirjutasid Cicret Br