E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyright on olemas selleks, et kaitsta dokumentide või tarkvara autoreid nende teoste loata kopeerimise või müümise eest. autoriõigus järeldab seda, et sellised tegevused võivad toimuda ainult autori loal.

Seevastu pakub CopyLeft meetodit tarkvara või dokumentatsiooni muutmiseks ja levitamiseks kogukonnale, kuid seda tingimusel, et see jääb vabavaraliseks (Libre).

Vaba tarkvara või dokumentatsiooni litsentsi rakendamine dokumendile või rakendusele kvalifitseerib toote Libre'iks ja kaitseb kogukonda nende toodete kaubanduslikuks muutmise eest.


GNU General Public License, versioon 1

GNU General Public License on tarkvara ja muude tööde jaoks tasuta kopeeritav litsents, välja antud 25. veebruaril 1989. Versioon 1 välistas tol ajal kaks peamist viisi, kuidas tarkvara levitajad piirasid vaba tarkvara defineerivaid vabadusi.

Esimene probleem seisnes selles, et levitajad võivad avaldada ainult binaarfaile - käivitatavad, kuid mitte inimeste poolt loetavad ega muudetavad.

Teine probleem oli see, et turustajad võivad lisada piiranguid kas litsentsile või kombineerides tarkvara muu tarkvaraga, millel olid levitamisel teised piirangud. Kombineeritud töö puhul rakendataks kahe piirangu ühendamist, lisades sellega lubamatuid piiranguid.

Nende kahe probleemi vältimiseks väitis GNU General Public License v1, et eksemplaride või programmi mis tahes osa kopeerimine ja levitamine peab samadel tingimustel muutma kättesaadavaks ka inimloetava lähtekoodi. Lisaks väitis GNU General Public License v1, et muudetud versioone tervikuna tuleb levitada GNU General Public License version 1 tingimustel. Seetõttu saab GNU General Public License'i tingimustel levitatavat tarkvara kombineerida lubamatutel tingimustel tarkvarga.

GNU Free Documentation License

Tegemist on tasuta dokumentatsiooni jaoks mõeldud copyleft litsentsiga, mille on välja töötanud Free Software Foundation GNU projekti jaoks. See sarnaneb GNU General Public License'iga, andes lugejatele õiguse teost kopeerida, edasi levitada ja modifitseerida. GNU Free Documentation License nõuab, et kõik eksemplarid ja tuletised oleksid sama litsentsi alusel saadavad. Koopiaid võib müüa ka kaubanduslikel eesmärkidel, kuid kui neid toodetakse suuremas koguses (üle 100), tuleb originaaldokument või lähtekood teha teose saajale kättesaadavaks.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Image
Enese kaitsmine võib internetis osutuda vägagi keeruliseks ülesandeks. Tuleb olla ettevaatlik ning usaldada ei tohi kedagi, isegi mitte ennast! Üks halvimaid IT-turvariske, mille ohvirks kunagi ise ei taha sattuda, on kõvaketta krüpteerimine ja oma isiklike failide kaotamine. Tihti on faile krüpteerivatel viirustel ka võimalus teha makse krüptorahas, et taastada algne seisund, kuid keegi ei garanteeri, et peale raha laekumist see ka juhtub. Sellepärast tasub internetis olla ettevaatlik ning kasutada viirusi ja lunavara ennetavaid meetmeid.  Kindlasti üks parimaid meetmeid ülal nimetatud IT-turvariski ennetamiseks, on varundada oma kõvakettal olevaid tähtsamaid andmeid pidevalt. Varundada võiks mitmesse andmekandjasse korraga ja kui võimalik, siis isegi pilvepõhisesse andmete hoidmise teenusesse. Kui kasutada pilvepõhist teenust, siis on olemas ka võimalus automaatne andmete varundamine interneti olemasolul. Siis ei pea ise sellega vaeva nägema ning ei pea meeles pidama manuaalselt andm
Read more

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

 1. Google Glass Google'it tuntakse kui ühte maailma suurimat tehnoloogia ettevõttet, kuid ka parimatel tuleb ette ebaõnnestumisi. Google Glass on Google'i futuristlikud nutiprillid, mis pidid muutma tehnoloogia maailma. Kahjuks see päris nii ei läinud. Mis läks valesti? Võib-olla oli Google Glass ajast natuke ees või tekitas inimestes privaatsusprobleeme. Mis kõige tähtsam, see oli tavakasutaja jaoks liiga kallis. Google Glass ei pakkunud huvi tava tarbijatele kuna ei selles ei nähtud suurt väärtust. Mida võib sellest õppida? Tehnoloogiline innovatsioon on suurepärane, kui see on tarbijatele kasulik. Lisaks tuleb saavutada võimalikult hea toode võimalikult madala hinnaga, et tarbija hiljem ka selle eest maksta suudaks. (Elice Max, 2018) 2. Cicret Bracelet Cicret Bracelet loojad väitsid aastal 2014, et on töös seade, mis kuvab teie käevarrele nutitelefoni pildi kasutades selleks projektorit. Seade sai üsna ruttu maailma kuulsaks ning paljud uudisteportaalid kirjutasid Cicret Br
Read more

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Steve Jobs - leader Suur osa heaks juhiks olemisest kaasneb ootamatute probleemide ennetamisega ja tahtega neid lahendada. Juhi sujuv mõtteviis on palju olulisem kui mis tahes praktika või põhimõte. Mis tegi Steve'ist suurepärase juhi? Tema loominguline teadlikkus, tema "täpne silm detailides" oli selgelt Apple'i edasiviiv jõud. Kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete maailmas muutis Apple'i selgelt eristuvaks kaubamärgiks selle lihtsus. Jobs ei olnud tuntud vaid tema kunstilise perfektsionismi poolest. Veelgi enam, ta oli oma rahva mees, südamest kõva töömees ja loov inimene, kes armus oma töösse sügavalt. Ta oli ettevõtja, kes innustas ärimeeste põlvkondi ammu pärast tema surma. Jobs oli vastumeelne delegeerimisele Steve Jobsi jaoks ei olnud delegeerimine võimalus. Muidugi oli see vajatud teatud määral, nagu paljude suuremahuliste ettevõtete puhul. Kuid isegi murranguliste edusammude korral, mida Apple on näidanud alates oma asutamisest aastal 1976, jäi Jobs om
Read more