E-ITSPEA

 Silmade Jälgijad ehk Eye Trackers Silmade jälgimisseadmed on side- ja juhtimissüsteemid, mis jälgivad silmade liikumist ja võimaldavad puuetega inimestel navigeerida oma arvutis või mobiilseadmetes silmade kaudu. Need tehnoloogilised abivahendid võimaldavad füüsilise puudega inimestel oma silmadega teha nutiseadmetes iga päeva toiminguid. Spetsiaalne tarkvara võimaldab isikul kirjutada, vaadates ekraanil kuvatavaid juhiseid või andmeid ning protsessi kiirendamiseks sisaldab see tarkvara ka sõnade automaatse lõpetamise tehnoloogiat. Seejärel saab kasutaja genereerida kas kirjutades sõnumi või valida ette antud fraaside hulgast. Need süsteemid võivad olla kallid, ning seetõttu on need vähem levinud kui teised, vähem keerukamad seadmed, nagu näiteks suupulgad ja peavardad. Kõne Genereerimise- ja Hääletuvastusseadmed Häältuvastus ja kõne genereerimine on abistavad tehnoloogiad, mis on kasulikud füüsilise puudega inimestele, kes ei saa kaustada klaviatuuri või puutetundlikku ekraani. M...

 Hea kasutajaliides võib panna inimesi koduselt tundma - kõik on tema jaoks õiges kohas ning arusaadavalt. Halb kasutajaliides aga vastupidid, see paneb sind tundma halba maitset suus ning ainus asi mis inimene lehel teha tahab, on sealt võimalikult kiiresti ära minna. Kasutajaliidese halb disain paneb kasutajaid tundma, et veebileht on keeruline ning seda on keeruline kasutada; hea kasutajaliides aga juhendab kasutajaid saidiga selgel ja intuitiivsel viisil suhtlemiseks isegi siis, kui nad seda esimest korda külastavad. Halb kasutajaliidese disain ei hävita mitte ainult disainerite loovust, vaid pakub kasutajatele ka arusaamatust. Halb kasutajaliides tekitab kasutajates segadust, pettumust ja isegi viha. Halb kasutajaliidese disain võib põhjustada halva kasutuskogemuse. Kaks põhi komponenti, mis heal veebisaidil minu arust olema peavad, on:     1) erinevate seadmete vaheline tugi (st. veebileht toimib nii nutitelefonis kui ka sülearvuti peal)  Kui oled laua- võ...

Nagu autor, Eric, on tekstis ka kirjutanud, aetakse tihti segamini mõisted "häkker" ja "kräkker". Pean tunnistama, et olen isegi seda teinud. Eric on artikli alguses need kaks mõistet ilusti ära selgitanud, et hiljem ei tekiks segadusi või arusaamatusi. Olen nõus, et häkkeri suhtumine ei tohi olla enese keskne, see tähendab, et sa usud vabadusse ning teiste aitamisse. Inimene peab pühendama oma aega olulistesse asjadesse ning pingutama kõvasti, et häkkerina läbi lüüa. Pidevalt tuleb õppida uusi asju ning probleemide tekkimisel õppida neid lahendama. Häkkeritel on oma kommuunid, kus võib leida teiste poolt esitatud lahenudsi teatud probleemidele. Info jagamine nendes kommuunides ja foorumites on oluline, et kuluks võimalikult vähe aega juba lahendatud probleemide uuesti lahendamisele ning, et oleks rohkem aega uute ja lahendamata probleemide ette võtmiseks. Häkkerina on oluline olla kompetentne ning peab toimuma pidev enese areng - rasket tööd tehes ning rohkelt vaev...

Steve Jobs - leader Suur osa heaks juhiks olemisest kaasneb ootamatute probleemide ennetamisega ja tahtega neid lahendada. Juhi sujuv mõtteviis on palju olulisem kui mis tahes praktika või põhimõte. Mis tegi Steve'ist suurepärase juhi? Tema loominguline teadlikkus, tema "täpne silm detailides" oli selgelt Apple'i edasiviiv jõud. Kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete maailmas muutis Apple'i selgelt eristuvaks kaubamärgiks selle lihtsus. Jobs ei olnud tuntud vaid tema kunstilise perfektsionismi poolest. Veelgi enam, ta oli oma rahva mees, südamest kõva töömees ja loov inimene, kes armus oma töösse sügavalt. Ta oli ettevõtja, kes innustas ärimeeste põlvkondi ammu pärast tema surma. Jobs oli vastumeelne delegeerimisele Steve Jobsi jaoks ei olnud delegeerimine võimalus. Muidugi oli see vajatud teatud määral, nagu paljude suuremahuliste ettevõtete puhul. Kuid isegi murranguliste edusammude korral, mida Apple on näidanud alates oma asutamisest aastal 1976, jäi Jobs om...

 Mina näen tänase seisuga IT profina inimest, kes tunneb oma eriala ning omab kogemust IT alaste probleemide lahendamisel, see tähendab, et on oma karjääri jooksul läbi töötanud erinevaid IT-ga seotud probleemseid olukordi ning suudab suurema osa neist lahendada ilma abivahenditeta (nt. internet...). Tal ei pruugi olla omandatud kõrgharidus, kuid oma kogemuste poolest on ta värskelt kõrghariduse omandanud kogemusteta IT inimesest tööturul pikalt eespoolt.  IT profi eeldused Eestis minu arvates ongi just pikaaegne töökogemus IT maastikul ning võime enese edasi arendamiseks. Ta võib olla hetke seisuga üks parimaid IT inimesi oma ettevõttes, kuid kui tal puudub tahtmine edasi õppida ning areneda, siis kiiresti areneval IT valdkonnas jääb sellise suhtumisega paljust ilma.  Oskus edasi areneda ning kasutada varasemalt õpitut on ühed väärtuslikumad tingimused, mis kvalifitseerivad infotehnoloogia valdkonnas töötavat inimest "IT profiks". Tal on erialast kogemust ning ta tuleb t...

Copyright on olemas selleks, et kaitsta dokumentide või tarkvara autoreid nende teoste loata kopeerimise või müümise eest. autoriõigus järeldab seda, et sellised tegevused võivad toimuda ainult autori loal. Seevastu pakub CopyLeft meetodit tarkvara või dokumentatsiooni muutmiseks ja levitamiseks kogukonnale, kuid seda tingimusel, et see jääb vabavaraliseks ( Libre ). Vaba tarkvara või dokumentatsiooni litsentsi rakendamine dokumendile või rakendusele kvalifitseerib toote Libre 'iks ja kaitseb kogukonda nende toodete kaubanduslikuks muutmise eest. GNU General Public License, versioon 1 GNU General Public License on tarkvara ja muude tööde jaoks tasuta kopeeritav litsents, välja antud 25. veebruaril 1989. Versioon 1 välistas tol ajal kaks peamist viisi, kuidas tarkvara levitajad piirasid vaba tarkvara defineerivaid vabadusi. Esimene probleem seisnes selles, et levitajad võivad avaldada ainult binaarfaile - käivitatavad, kuid mitte inimeste poolt loetavad ega muudetavad. Teine probl...

 Olen nõus sellega, et kellelgi ei tohiks olla võimalik kuulutada teise artisti teost enda omaks. Sellega kaasneks ilmselt suuri probleeme muusika ja muu kultuuri edasi arenemisel. Tasuta artisti töö jagamine, kui selle eest raha ei saada... Kindlasti neile, kellele midagi tasuta jagatakse, see meeldib. Artistidele, kelle tööd tasuta edasi jagatakse, nii väga vist mitte. Oletame, et on autor, kes laseb välja oma uue raamtu. Siis tuleb üks inimene ning otsustab selle endale osta ning jagab seda oma sõpradele tasuta edasi. Autori raamat on jõudnud mitme inimeseni kuid maksnud selle eest on vaid üks. Autoriõiguse omanikele selline tegevus kindlasti ei meeldi aga samas ei ole nad ka võimelised seda peatama. 20 aastat kommertsmonopoli... Ei ole nõus sellega, et peaks seda aega lühendama. Artistid on näinud palju vaeva, et tulla toime mingisuguse kunstiteosega, olgu selleks siis muusikapala või maal. Ei oleks nende suhtes aus võtta neilt õigused peale kõiges 20. aastat, eriti, kui mõni ...