E-ITSPEA

Harvardi Ülikool  Harvardi Ülikooli äri tegevuse toetamise käigus võib teatud ülesandeid täitvatel IT-töötajatel olla juurdepääs andmetele rakendustes, e-kirjades ja failisüsteemides või lauaarvtutites, serverites ja võrkudes ning muudes süsteemides, mida ülikool peab kaitsma. Oma ülesannete täitmisel järgivad IT-töötajad ülikooli põhimõtteid, sealhulgas Harvardi infoturbepoliitikat ja Harvardi elektroonilisele teabele juurdepääsu poliitikat. Järgnevalt on välja toodud mõned Harvardi IT osakonna ametid ning kohustused seoses IT-eetika järgimisega. Süsteemiadministraatorid - logifailides ja andmebaasides sisalduvaid andmeid ei tohi avalikustada välja arvatud siis, kui on vaja hooldada, otsida tõrkeid või teostada diagnostikat. Teavet konkreetse kasutaja juurdepääsu kohta võrkudele, süsteemidele, andmebaasidele või mis tahes muudele arvutipõhistele ressurssidele ei tohi avaldada kellelegi väljaspool omanikku, välja arvatud juhul, kui on tarvis testida, hooldada või kaitsta IT-süstee...

Enese kaitsmine võib internetis osutuda vägagi keeruliseks ülesandeks. Tuleb olla ettevaatlik ning usaldada ei tohi kedagi, isegi mitte ennast! Üks halvimaid IT-turvariske, mille ohvirks kunagi ise ei taha sattuda, on kõvaketta krüpteerimine ja oma isiklike failide kaotamine. Tihti on faile krüpteerivatel viirustel ka võimalus teha makse krüptorahas, et taastada algne seisund, kuid keegi ei garanteeri, et peale raha laekumist see ka juhtub. Sellepärast tasub internetis olla ettevaatlik ning kasutada viirusi ja lunavara ennetavaid meetmeid.  Kindlasti üks parimaid meetmeid ülal nimetatud IT-turvariski ennetamiseks, on varundada oma kõvakettal olevaid tähtsamaid andmeid pidevalt. Varundada võiks mitmesse andmekandjasse korraga ja kui võimalik, siis isegi pilvepõhisesse andmete hoidmise teenusesse. Kui kasutada pilvepõhist teenust, siis on olemas ka võimalus automaatne andmete varundamine interneti olemasolul. Siis ei pea ise sellega vaeva nägema ning ei pea meeles pidama manuaalselt ...

 Silmade Jälgijad ehk Eye Trackers Silmade jälgimisseadmed on side- ja juhtimissüsteemid, mis jälgivad silmade liikumist ja võimaldavad puuetega inimestel navigeerida oma arvutis või mobiilseadmetes silmade kaudu. Need tehnoloogilised abivahendid võimaldavad füüsilise puudega inimestel oma silmadega teha nutiseadmetes iga päeva toiminguid. Spetsiaalne tarkvara võimaldab isikul kirjutada, vaadates ekraanil kuvatavaid juhiseid või andmeid ning protsessi kiirendamiseks sisaldab see tarkvara ka sõnade automaatse lõpetamise tehnoloogiat. Seejärel saab kasutaja genereerida kas kirjutades sõnumi või valida ette antud fraaside hulgast. Need süsteemid võivad olla kallid, ning seetõttu on need vähem levinud kui teised, vähem keerukamad seadmed, nagu näiteks suupulgad ja peavardad. Kõne Genereerimise- ja Hääletuvastusseadmed Häältuvastus ja kõne genereerimine on abistavad tehnoloogiad, mis on kasulikud füüsilise puudega inimestele, kes ei saa kaustada klaviatuuri või puutetundlikku ekraani. M...

 Hea kasutajaliides võib panna inimesi koduselt tundma - kõik on tema jaoks õiges kohas ning arusaadavalt. Halb kasutajaliides aga vastupidid, see paneb sind tundma halba maitset suus ning ainus asi mis inimene lehel teha tahab, on sealt võimalikult kiiresti ära minna. Kasutajaliidese halb disain paneb kasutajaid tundma, et veebileht on keeruline ning seda on keeruline kasutada; hea kasutajaliides aga juhendab kasutajaid saidiga selgel ja intuitiivsel viisil suhtlemiseks isegi siis, kui nad seda esimest korda külastavad. Halb kasutajaliidese disain ei hävita mitte ainult disainerite loovust, vaid pakub kasutajatele ka arusaamatust. Halb kasutajaliides tekitab kasutajates segadust, pettumust ja isegi viha. Halb kasutajaliidese disain võib põhjustada halva kasutuskogemuse. Kaks põhi komponenti, mis heal veebisaidil minu arust olema peavad, on:     1) erinevate seadmete vaheline tugi (st. veebileht toimib nii nutitelefonis kui ka sülearvuti peal)  Kui oled laua- võ...

Nagu autor, Eric, on tekstis ka kirjutanud, aetakse tihti segamini mõisted "häkker" ja "kräkker". Pean tunnistama, et olen isegi seda teinud. Eric on artikli alguses need kaks mõistet ilusti ära selgitanud, et hiljem ei tekiks segadusi või arusaamatusi. Olen nõus, et häkkeri suhtumine ei tohi olla enese keskne, see tähendab, et sa usud vabadusse ning teiste aitamisse. Inimene peab pühendama oma aega olulistesse asjadesse ning pingutama kõvasti, et häkkerina läbi lüüa. Pidevalt tuleb õppida uusi asju ning probleemide tekkimisel õppida neid lahendama. Häkkeritel on oma kommuunid, kus võib leida teiste poolt esitatud lahenudsi teatud probleemidele. Info jagamine nendes kommuunides ja foorumites on oluline, et kuluks võimalikult vähe aega juba lahendatud probleemide uuesti lahendamisele ning, et oleks rohkem aega uute ja lahendamata probleemide ette võtmiseks. Häkkerina on oluline olla kompetentne ning peab toimuma pidev enese areng - rasket tööd tehes ning rohkelt vaev...

Steve Jobs - leader Suur osa heaks juhiks olemisest kaasneb ootamatute probleemide ennetamisega ja tahtega neid lahendada. Juhi sujuv mõtteviis on palju olulisem kui mis tahes praktika või põhimõte. Mis tegi Steve'ist suurepärase juhi? Tema loominguline teadlikkus, tema "täpne silm detailides" oli selgelt Apple'i edasiviiv jõud. Kiiresti kasvavate tehnoloogiaettevõtete maailmas muutis Apple'i selgelt eristuvaks kaubamärgiks selle lihtsus. Jobs ei olnud tuntud vaid tema kunstilise perfektsionismi poolest. Veelgi enam, ta oli oma rahva mees, südamest kõva töömees ja loov inimene, kes armus oma töösse sügavalt. Ta oli ettevõtja, kes innustas ärimeeste põlvkondi ammu pärast tema surma. Jobs oli vastumeelne delegeerimisele Steve Jobsi jaoks ei olnud delegeerimine võimalus. Muidugi oli see vajatud teatud määral, nagu paljude suuremahuliste ettevõtete puhul. Kuid isegi murranguliste edusammude korral, mida Apple on näidanud alates oma asutamisest aastal 1976, jäi Jobs om...

 Mina näen tänase seisuga IT profina inimest, kes tunneb oma eriala ning omab kogemust IT alaste probleemide lahendamisel, see tähendab, et on oma karjääri jooksul läbi töötanud erinevaid IT-ga seotud probleemseid olukordi ning suudab suurema osa neist lahendada ilma abivahenditeta (nt. internet...). Tal ei pruugi olla omandatud kõrgharidus, kuid oma kogemuste poolest on ta värskelt kõrghariduse omandanud kogemusteta IT inimesest tööturul pikalt eespoolt.  IT profi eeldused Eestis minu arvates ongi just pikaaegne töökogemus IT maastikul ning võime enese edasi arendamiseks. Ta võib olla hetke seisuga üks parimaid IT inimesi oma ettevõttes, kuid kui tal puudub tahtmine edasi õppida ning areneda, siis kiiresti areneval IT valdkonnas jääb sellise suhtumisega paljust ilma.  Oskus edasi areneda ning kasutada varasemalt õpitut on ühed väärtuslikumad tingimused, mis kvalifitseerivad infotehnoloogia valdkonnas töötavat inimest "IT profiks". Tal on erialast kogemust ning ta tuleb t...

Copyright on olemas selleks, et kaitsta dokumentide või tarkvara autoreid nende teoste loata kopeerimise või müümise eest. autoriõigus järeldab seda, et sellised tegevused võivad toimuda ainult autori loal. Seevastu pakub CopyLeft meetodit tarkvara või dokumentatsiooni muutmiseks ja levitamiseks kogukonnale, kuid seda tingimusel, et see jääb vabavaraliseks ( Libre ). Vaba tarkvara või dokumentatsiooni litsentsi rakendamine dokumendile või rakendusele kvalifitseerib toote Libre 'iks ja kaitseb kogukonda nende toodete kaubanduslikuks muutmise eest. GNU General Public License, versioon 1 GNU General Public License on tarkvara ja muude tööde jaoks tasuta kopeeritav litsents, välja antud 25. veebruaril 1989. Versioon 1 välistas tol ajal kaks peamist viisi, kuidas tarkvara levitajad piirasid vaba tarkvara defineerivaid vabadusi. Esimene probleem seisnes selles, et levitajad võivad avaldada ainult binaarfaile - käivitatavad, kuid mitte inimeste poolt loetavad ega muudetavad. Teine probl...

 Olen nõus sellega, et kellelgi ei tohiks olla võimalik kuulutada teise artisti teost enda omaks. Sellega kaasneks ilmselt suuri probleeme muusika ja muu kultuuri edasi arenemisel. Tasuta artisti töö jagamine, kui selle eest raha ei saada... Kindlasti neile, kellele midagi tasuta jagatakse, see meeldib. Artistidele, kelle tööd tasuta edasi jagatakse, nii väga vist mitte. Oletame, et on autor, kes laseb välja oma uue raamtu. Siis tuleb üks inimene ning otsustab selle endale osta ning jagab seda oma sõpradele tasuta edasi. Autori raamat on jõudnud mitme inimeseni kuid maksnud selle eest on vaid üks. Autoriõiguse omanikele selline tegevus kindlasti ei meeldi aga samas ei ole nad ka võimelised seda peatama. 20 aastat kommertsmonopoli... Ei ole nõus sellega, et peaks seda aega lühendama. Artistid on näinud palju vaeva, et tulla toime mingisuguse kunstiteosega, olgu selleks siis muusikapala või maal. Ei oleks nende suhtes aus võtta neilt õigused peale kõiges 20. aastat, eriti, kui mõni ...

  Näe võrgus hea välja Internet on meieni toonud märkimisväärselt palju erinevaid viise kuidas suhelda inimestega üle maailma. Kui tavaline suhtlus toimub üksteisest kõigest paari meetri kaugusel olles, siis internetis võid sa olla oma suhtluskaaslasest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Jututubades ei pruugi keegi teada mis värvi on su juuksed ja silmad, kas sa oled tumeda -või heleda nahaline ning mis riideid sa kannad. Küll aga on nähtaval sinu kirjutamisstiil ning grammatika. Kui kulutad palju aega internetis - eriti jututubades - siis tasub teha omale selgeks õigekiri ja selle kasutamine. Vale grammatika puhul kiputakse kohe tegema märkust selle kohta ning see võib muutuda tüütuks.  Lisaks jututubadele on õigekirja kasutamine veelgi tähtsam formaalsete sõnumite või e-kirjade saatmisel. Kui oled kandideerimas näiteks töökohale, siis tasub e-kirjast välja jätta ebaformaalsed väljendid ning tuleks ka vältida sõnade lühendamist. Tuleb olla viisakas ning kasutada vastavaid välje...

Eesti infoühiskonna arengukavast 2020   Enam realiseerinud visioonipunkt Mina usun, et antud artiklis väljatoodud visioonipunktidest on kõige enam realiseerinud 1. punkt, ehk inimeste parem elu. Selles punktis välja toodud ennustustest on läinud pihta peaaegu, et kõik. IKT on meie elusid teinud tunduvalt lihtsamaks, nagu ka selles punktis ennustati. Näiteks saab Eestis suhteliselt vabalt internetis ringi surfata, ilma, et korrakaitsjad ukse taha tuleksid. Kuigi piraatlus on keelatud ei ole Eestis selle kasutamise tagajärjed nii ranged, kui mõnes teises Euroopa riigis. Kui rääkida teistest Euroopa riikidest, siis näiteks Saksamaal tuleb olla eriti ettevaatlik piraat-tarkvara allalaadimisel. Veel ennustati artiklis, et kõik enim kasutatavad teenused on tänapäeval lihtsad ja mugavad. Usun, et see läks samuti täppi kuna tänapäeval on tehtud paljud enim kasutatavad teenused lihtsamaks, nagu näiteks takso tellimine, toidu koju/tööle tellimine, paki saatmine, e-poed jne. Kõik eelnevalt ni...

Kuidas sotsiaalmeedia on muutnud meie elusid?   Kahtlemata on sotsiaalmeedia ajastu muutnud meid kui ühiskonda. Enamasti on see olnud positiivne asi. Nüüd saame inimestega üle kogu maailma ühendust võtta vaid mõne nupu vajutusega. Saame suhelda pere ja sõpradega ning olla kursis uudistega. Järgnevalt on välja toodud mõned valdkonnad, kus sotsiaalmeedia on muutnud viisi, kuidas me üksteisega suhtleme. 1. Uudiste kättesaadavus  Me ei pea enam õhtuste uudiste lainele minema, et teada saada, mis meie ümbritsevas maailmas toimub. Nüüd saame jälgida uudiseid otse oma sotsiaalmeedia kanalite kaudu. See on kõige rohkem mõjutanud uuemaid generatsioone, kellest 40% väidavad, et loodavad oma uudiste saamiseks digitaalsetele müügikohtadele. 2. Suhtluse lihtsustamine  Interneti mugavus võimaldab meile kiiret suhtlemist teistega. Sõnumi kirjutamine sõpradele võtab aega vaid mõni sekund. Sõnumi saatmine ning koheselt vastuse saamine on äärmiselt mugav, seetõttu ongi sotsiaalmeedias suht...

 1. Arvutihiir Tänapäeval on hiir paljude tänapäeva arvutite jaoks hädavajalik seade, kuid olid ka ajad, mil arvutitel polnud ei hiirt ega ka graafilist kasutajaliidest - andmeid sisestati klaviatuuril käskude tippimise kaudu.  Douglas Engelbart töötas välja hiire aastal 1963. aastal ja see koosnes puidust kestast, trükkplaadist ja kahest metallrattast, mis puutusid kokku pinnaga, mille peal parasjagu hiir kasutati (nt. laud). Kaheksa aastat hiljem, 1972. aastal, arendas Bill English hiire disaini edasi, leiutades tänapäeval tuntud pallihiire ( Ball Mouse ). Pall asendas Douglase hiirel olevaid metallrattaid ning oli võimeline jälgima liikumist igas suunas. Suur edasiminek metallratastelt! Läheb veel 8 aastat enne, kui hiirt hakatakse edasi arendama. Umbes 1980. aastal töötati välja optiline hiir, mis kõrvaldas pallihiirega kaasaskäivad probleemid (palli määrdumine, mõjutades sellega negatiivselt hiire tööd). 1988. aastal anti välja patent Lisa M. Williamsi ja RObert S. Cherry...

 1. Google Glass Google'it tuntakse kui ühte maailma suurimat tehnoloogia ettevõttet, kuid ka parimatel tuleb ette ebaõnnestumisi. Google Glass on Google'i futuristlikud nutiprillid, mis pidid muutma tehnoloogia maailma. Kahjuks see päris nii ei läinud. Mis läks valesti? Võib-olla oli Google Glass ajast natuke ees või tekitas inimestes privaatsusprobleeme. Mis kõige tähtsam, see oli tavakasutaja jaoks liiga kallis. Google Glass ei pakkunud huvi tava tarbijatele kuna ei selles ei nähtud suurt väärtust. Mida võib sellest õppida? Tehnoloogiline innovatsioon on suurepärane, kui see on tarbijatele kasulik. Lisaks tuleb saavutada võimalikult hea toode võimalikult madala hinnaga, et tarbija hiljem ka selle eest maksta suudaks. (Elice Max, 2018) 2. Cicret Bracelet Cicret Bracelet loojad väitsid aastal 2014, et on töös seade, mis kuvab teie käevarrele nutitelefoni pildi kasutades selleks projektorit. Seade sai üsna ruttu maailma kuulsaks ning paljud uudisteportaalid kirjutasid Cicret Br...